Metsa ost Eesti metsaostjate metsaoksjonil

Metsa ost Eesti metsafirmade enampakkumisel toimub oksjoni põhimõttel. Metsaoksjon metsaostjad.ee pakub metsaomanikele unikaalset võimalust, et koguda kõigest ühe hinnapäringuga konkureerivaid ostupakkumisi erinevatelt kodumaistelt metsaostjatelt, kelle peamine tegevusala on metsamaa ja kasvava metsa ost.

Erinevalt paljudest teistest metsaoksjonitest, puudub käesolevas oksjonikeskkonnas oksjonipidaja ehk vahemees, kes metsaostjate asemikuna metsatehniguid haldaks ja ostulepinguid vormistaks ning selle eest metsaomanikelt mõõdukat vahendustasu sisse kasseeriks.

Metsaoksjon metsaostjad.ee oksjonikeskkonnas jõuab metsaomaniku hinnapäring erinevate metsafirmade ja metsaostjate töölauale, kes vastavad omapoolse ostupakkumisega otse metsaomanikule.

OMANIKU

KULU

Metsa ost Eesti metsafirmade enampakkumisel

Metsa ost otse omanikult loob metsafirma jaoks paremad tingimused, et tehingu üksikasjad metsaomanikuga isiklikult läbi rääkida. Vahetu suhtlus metsaostjaga tagab usaldusväärse õhkkonna, kus ostutehinguga seonduv asjaajamine on selge ja läbipaistev.

Metsamaa ost

Metsamaa oksjon on mõeldud metsakinnistute ja ülepinnaliselt kasvava metsaga kaetud katastriüksuste või metsaeraldiste müümiseks oksjonil.

Kasvava metsa ost

Kasvava metsa oksjon ehk teisisõnu raieõiguste võõrandamise õigus kasvavale metsale, mis müüakse metsaoksjonil parima hinna pakkujale.

Raiutud metsa ost

Raiutud metsa oksjon on mõeldud värskelt läbi raiutud raiesmike või juba uue metsakultuuriga uuenenud metsamaa müümiseks metsaoksjonil.

Vahendustasuta metsaoksjon

Metsaoksjon metsaostjad.ee ei koorma metsaomanikke vahendustasude ega siduvate lepingutega. Juhul kui metsaomanikule ei tehta metsaoksjoni käigus vastuvõetavas hinnaklassis ostupakkumist, ei takista teda miski soovitud ostusummat mujalt küsima minna.

Metsa ost toimub pimeoksjoni põhimõttel. Oksjonikeskkond ei koosta müügiks pakutavatest metsakinnistutest ega raieõigustest avalikku teadetetahvlit ja ei eksponeeri kinnistute nimistut oma veebilehel. Kogu info müügis olevate kinnistute ja raiete kohta jääb rangelt metsaostjate valdusesse ning seda ei avalikustata kolmandatele osapooltele.

Vahendustasuta metsaoksjon on metsaomaniku jaoks lihtsaim ning kiireim viis, kuidas leida oma metsale parima hinnaga metsaostja või siis metsa majandaja. Metsa ost ja ülestöötamine on meie metsafirmade põhiline tegevusvaldkond. Paljudel neist on metsade majandamisel kogemusi juba rohkem kui 20. aastat.

VAHENDUS-

TASU

Metsaostjad

Virumaa metsaostja

Metsakinnistute ost
Hüpoteegiga kinnistute ost
Kinnistute ost osaliselt
Raiutud kinnistute ost
Võsastunud kinnistute ost

Metsakinnistute ost üle Eesti

Võssa kasvanud metsamaa ost
Metsamaa ost koos muu maaga
Hüpoteegiga metsamaa ost
Metsamaa ost osaliselt
Raiutud metsamaa ost
Metsamaa ost koos hoonetega

Pärnumaa metsaostja

Metsakinnistute ost
Hüpoteegiga kinnistute ost
Kinnistute ost osaliselt
Raiutud kinnistute ost
Võsastunud kinnistute ost

Metsaoksjon

Hinnapäringu saatmisega ei kaasne lepingulisi kohustusi, ega rakendu komisjonitasu.

Kui palju maksab mets?

Metsaostjate jaoks on just sellised küsimused nagu "Kui palju maksab mets?" igapäevased. Kui metsaomaniku jaoks on kindlasti metsal ka emotsionaalne väärtus, siis metsaostjad lähtuvad metsa hindamisel enamasti metsamajanduslikust seisukohast.

Kui palju maksab mets?

Hinnaskaala alumisest otsast leiame vähemväärtuslikud lepikud, mille hektari maksumus on 6000 - 12 000 euro vahemikus. Mida suurem on sanglepa osakaal, seda kõrgem on ka metsa väärtus.

Kõrgemal hinnaskaalal vaatavad meile vastu haavikud, mille hektari maksumus jääb 15 000 - 18 000 euro vahemikku. Sarnases hinnaklassis on ka kaasikud, kus oksavaba puidu osakaal on väike. Selliste kaasikute hektari maksumus on 18 000 - 20 000 euro vahemikus.
Hinnaskaala tipus troonivad okaspuumetsad ja suure oksavaba puidu osakaaluga kaasikud. Kui okaspuumetsade hektari väärtus võib küündida kuni 26 000 euroni, siis kvaliteetsete kaasikute hektari eest on makstud isegi üle 30 000 euro.
Millest sõltub metsa väärtus?
Kuidas hinnata metsa väärtust?
Mis kahandab metsa väärtust?
Kuidas tõsta metsa väärtust?

Metsa väärtusest aitas ülevaate koostada Eesti suurim metsa ostukeskkond METSAOST.eu

Metsamaa ost metsaoksjonil

Metsamaa ostmine oksjonil on tõeliste metsafirmade mängumaa. Kuna enampakkumuse käigus tehtavad ostupakkumised balanseerivad reaalse turuhinna ülempiiril, siis spekulantidele ja hõlptulu otsijatele siin reeglina mänguruumi ei jätku.

Metsaoksjon võib kergitada metsamaa väärtust piirini, mis ei ole metsamajanduslikust seisukohast enam kuidagi põhjendatav. See tähendab seda, et metsamaal kasvava metsa ja metsamaa reaalne turuväärtus pakutakse oksjoni käigus üle.

Sellisel juhul võib pakkuja näol tegu olla veel kogenematu või siis liialt hasarti sattunud metsamaakleriga. Teisalt võib pakkuja olla metsaostja, kes vaatab pigem tulevikku ja teeb teadlikult pikaaegse investeeringu.

Okaspuunoorendikes võib lõpptulu teenimiseni kuluda aega mitu inimpõlve. Sellisel juhul teenib metsaomanik oma eluajal tulu vaid vaheraietest, mis on peamiselt valgustus- ja harvendusraied.

Viljakal pinnasel kasvavate lepikute puhul võib energiapuidu raiering olla 10 ~13. aastat, kuid küttepuidu maksumus jääb kvaliteetsele okaspuupalgile tublisti alla.

Metsamaa ostmine oksjonil nõuab metsaostjalt head eeltööd ning ülevaadet puiduturust nii meil, kui ka piiri taga. Seetõttu on lihtsal inimesel tänavalt, kes igapäevaselt metsandussektoris ei tegutse, päris raske metsamaale asjakohast hinnangut anda.

Lisaks tasub lugeda meie hea koostööpartneri Renlog Eesti OÜ kodulehelt seda, kuidas toimub metsa ostmine turuhinnaga ja kuidas metsa hind kujuneb. Muuhulgas rõhutab 15 aastat metsandusturul toimetanud ettevõtte üks juhtidest Argo Teral seda seda, et metsaomanikul ei tohiks tekkida väärarusaama, et metsa väärtus kasvab ajas pidevalt.

Terali sõnul on mets on kõige väärtuslikum hetkel, kui puistu on täies elujõus ja saavutanud oma raieküpsuse. Lehtpuumetsade puhul võtab see olenevalt puuliigist aega mõnikümmend aastat ja okaspuumetsade korral 80~100 aastat. Pärast küpsuse saavutamist metsapõlve elujõud raugeb ja puidu kvaliteet langeb ning puud muutuvad vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja parasiitidele.