Metsa ost Eesti metsaostjate metsaoksjonil

Metsa ost Eesti metsafirmade enampakkumisel toimub oksjoni põhimõttel. Metsaoksjon metsaostjad.ee pakub metsaomanikele unikaalset võimalust, et koguda kõigest ühe hinnapäringuga konkureerivaid hinnapakkumisi erinevatelt kodumaistelt metsafirmadelt, kelle jaoks metsa ostmine ja majandamine on igapäevane töö.

Erinevalt paljudest teistest metsaoksjonitest, puudub veebilehel metsaostjad.ee oksjonipidaja ehk vahemees, kes metsafirmade asemikuna metsatehniguid haldaks ja lepinguid vormistaks ning selle eest metsaomanikelt mõõdukat vahendustasu sisse kasseeriks.

Metsaoksjon metsaostjad.ee veebilehel jõuab metsaomaniku hinnapäring otse metsafirmade töölauale, kes sellele esimesel võimalusel omapoolse hinnapakkumisega vastavad.
metsa ost metsaostjate enampakkumisel

OMANIKU

KULU

0%

Metsa ost Eesti metsafirmade enampakkumisel

Metsa ostmine otse omanikult loob metsaostja jaoks suurepärased tingimused, et tehingu üksikasjad metsaomanikuga läbi rääkida ja kokku leppida. Isiklik suhtlus tagab usaldusväärse õhkkonna, kus kogu tehinguga seonduv asjaajamine on selge ja läbipaistev.

Metsamaa ost

metsamaa oksjon
Metsamaa oksjon on mõeldud metsakinnistute ja ülepinnaliselt kasvava metsaga kaetud katastriüksuste või metsaeraldiste müümiseks oksjonil.

Kasvava metsa ost

kasvava metsa oksjon
Kasvava metsa oksjon ehk teisisõnu raieõiguste võõrandamise õigus kasvavale metsale, mis müüakse oksjonil parima hinna pakkujale.

Raiutud metsa ost

raiutud metsa oksjon
Raiutud metsa oksjon on mõeldud värskelt läbi raiutud raiesmike või juba uue metsakultuuriga uuenenud metsamaa müümiseks oksjonil.
vahendustasuta metsaoksjon

Vahendustasuta metsaoksjon

Metsaoksjon metsaostjad.ee ei koorma metsaomanikke vahendustasude ega siduvate lepingutega. Juhul kui oksjoni käigus ei tehta metsaomanikule vastuvõetavat hinnapakkumist, ei takista see teda soovitud ostusummat mujalt otsima minna.

Metsaostjate metsaoksjon ei koosta müügiks pakutavatest metsakinnistutest ja raieõigustest avalikku teadetetahvlit, ega eksponeeri seda teavet oma veebilehel. Kogu info müügis olevate kinnistute ja raiete kohta jääb rangelt metsafirmade valdusesse ning seda ei avalikustata kolmandatele osapooltele.

Vahendustasuta metsaoksjon on metsaomaniku jaoks lihtsaim ning tulusaim viis, kuidas leida oma metsale kodumaine metsaostja või siis jätkusuutlik majandaja. Metsa ostmine ja majandamine on meie metsafirmade põhiline tegevusvaldkond. Paljudel meist on metsade majandamisel kogemusi juba rohkem kui 20. aastat.

VAHENDUS-

TASU

0%

Metsaostjad

metsahake oü logo
Virumaa metsaostja
  • qxif-checkMetsakinnistute ost
  • qxif-checkHüpoteegiga kinnistute ost
  • qxif-checkKinnistute ost osaliselt
  • qxif-checkRaiutud kinnistute ost
  • qxif-checkVõsastunud kinnistute ost
renlog eesti oü logo
Metsakinnistute ost üle Eesti
  • qxif-checkVõssa kasvanud metsamaa ost
  • qxif-checkMetsamaa ost koos muu maaga
  • qxif-checkHüpoteegiga metsamaa ost
  • qxif-checkMetsamaa ost osaliselt
  • qxif-checkRaiutud metsamaa ost
  • qxif-checkMetsamaa ost koos hoonetega
saarte metsamajanduse oü logo
Saaremaa metsaostja
  • qxif-checkMetsakinnistute ost
  • qxif-checkHüpoteegiga kinnistute ost
  • qxif-checkKinnistute ost osaliselt
  • qxif-checkRaiutud kinnistute ost
  • qxio-close-roundVõsastunud kinnistute ost
lumbar oü logo
oü raja kt logo
oü karo mets logo
metsaost.eu logo
oü reinpaul logo

Metsaoksjon

Sikuta ja lase lahti failid siia või lae üles

Kui palju maksab mets?

Metsaostjate jaoks on just sellised küsimused nagu "Kui palju maksab mets?" igapäevased. Kui metsaomaniku jaoks on kindlasti metsal ka emotsionaalne väärtus, siis metsaostjad lähtuvad metsa hindamisel enamasti metsamajanduslikust seisukohast.
  • qxio-android-arrow-dropright Kui palju maksab mets?

    Hinnaskaala alumisest otsast leiame vähemväärtuslikumad lepikud, mille hektari maksumus jääb 4000 - 6000 euro vahele. Lepikutega sarnasesse hinnaklassi võib paigutada ka haavikud.

    Kõrgemal hinnaskaalal vaatavad meile vastu kaasikud, mille hektari maksumus jääb 15 000 ja 20 000 euro vahele. Oksavaba kasepakk, mis sobib vineeri tootmiseks on hetkel Eestis kalleim puidusortiment.

    Hinnaskaala tipus kroonivad okaspuumetsad, millest pärineb valdav osa meie ehituspuidust. Kui kuusikute hektari väärtus võib küündida kuni 25 000 euroni, siis männikute hektari eest on makstud isegi 35 000 eurot.

    Täpsema info metsamaa hektari maksumusest koos metsamaterjali kokkuostuhindadega leiab meie veebilehelt metsamaa hind.

  • qxio-android-arrow-dropright Millest sõltub metsa väärtus?
  • qxio-android-arrow-dropright Kuidas hinnata metsa väärtust?
  • qxio-android-arrow-dropright Mis kahandab metsa väärtust?
  • qxio-android-arrow-dropright Kuidas tõsta metsa väärtust?
kui palju maksab mets telefonivestlus metsaomanikuga

Metsamaa ost metsaoksjonil

Metsamaa ostmine oksjonil on tõeliste metsafirmade mängumaa. Kuna enampakkumuse käigus tehtavad ostupakkumised balanseerivad reaalse turuhinna ülempiiril, siis spekulantidele ja hõlptulu otsijatele siin reeglina mänguruumi ei jätku.
metsamaa ost metsaoksjonil
Metsaoksjon võib kergitada metsamaa väärtust piirini, mis ei ole metsamajanduslikust seisukohast enam kuidagi põhjendatav. See tähendab seda, et metsamaal kasvava metsa ja metsamaa reaalne turuväärtus pakutakse oksjoni käigus üle.

Sellisel juhul võib pakkuja näol tegu olla veel kogenematu või siis liialt hasarti sattunud metsamaakleriga. Teisalt võib pakkuja olla metsaostja, kes vaatab pigem tulevikku ja teeb teadlikult  pikaaegse investeeringu.

Okaspuunoorendikes võib lõpptulu teenimiseni kuluda aega mitu inimpõlve. Sellisel juhul teenib metsaomanik oma eluajal tulu vaid vaheraietest, mis on peamiselt valgustus- ja harvendusraied.

Viljakal pinnasel kasvavate lepikute puhul võib energiapuidu raiering olla 10 - 12. aastat, kuid küttepuidu maksumus jääb kvaliteetsele okaspuupalgile tublisti alla.

Metsamaa ostmine oksjonil nõuab metsaostjalt head eeltööd ning ülevaadet puiduturust nii meil kui piiri taga. Seetõttu on lihtsal inimesel tänaval, kes igapäevaselt metsandussektoris ei tegutse, päris raske metsamaale asjakohast hinnangut anda.