Raieõiguse müük Eesti raiefirmade oksjonil

Raieõiguse müüja peab esmase tegevusena esitama Keskkonnaametile raiet võimaldava metsateatise. Teatise saab vormistada metsaregistri avaliku veebiteenuse register.metsad.ee kaudu. 

Metsaregistri veebiteenust on mugavam kasutada arvutiversioonis ja sisenemiseks tuleb klõpsata ekraani paremas ülaservas asuvat nuppu "Logi sisse". Pärast sisenemist näeb metsaomanik talle kuuluvate kinnistute nimesid ja katastritunnuseid vasakpoolse menüü alamjaotuses.

Kui metsateatise esitamine osutub liialt keeruliseks ülesandeks, siis ei maksa sellest heituda. Teatise vormistamisel ja esitamisel saab metsaomanikule abiks olla ka raietööde teostaja.

Esitatud metsateatise menetlemiseks on Keskkonnaametil aega 15 tööpäeva. Juhul kui kavandatav raie on seadusepärane, saadetakse metsaomanikule vastavasisuline teade ja kantakse andmed metsaregistrisse. Metsateatis kehtib 12 kalendrikuud.

Metsamajandamiskava on kohustuslik juhul, kui metsaomanik soovib eraisikuna oma metsa majandada ja talle kuuluva metsamaa pindala moodustab kinnistust rohkem kui viis hektarit.

Ilma metsamajanduskava olemasoluta, võib metsast raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu aastas. Sellise möönduse all peetakse silmas eeskätt küttepuude varumist, mis on vajalik majapidamiste kütmiseks.

Raieõiguse müümine kinnistul, mille metsamaa pindala ei ületa viite hektarit, ei vabasta metsaomanikku metsateatise esitamise nõudest. Kui metsaomanik on huvitatud metsa jätkusuutlikust majandamisest, siis oleks igati otstarbekas koostada metsakava ka nõutust väiksematel metsakinnistutel.

Metsamajandamiskava annab hea ülevaate puistu vanusest, selle liigilisest koosseisust ja tagavarast tihumeetrites. Raieõiguse müümiseks on kavas ära märgitud lubatud raiete maksimaalsed mahud puuliikide lõikes. Ilma sellise infota on pea võimatu metsa majandamisel kaalutletud otsuseid teha.

Raieõiguse müügist saadavat tulu on võimalik metsamajandamiskava olemasolul juba ennem raietöödega alustamist ette ennustada. Selline ennustamine on muidugi hinnanguline ja tegelik tulu suurus sõltub ümarmaterjali turustamise hetkel valitsevatest metsamaterjali hindadest.

Võtame siis esmase hinnangu näitlikul kalkuleerimisel aluseks ühe anonüümse metsamajanduskava, kus märgitud metsaeraldisel nr 2 kasvab männimets, mille raiutav tagavara on 300 tihumeetrit ja väljatulekuks raiel on märgitud 260 tihumeetrit.

Kui küsite, et millest on tingitud kasvava metsa raiutava tagavara ja raietööde tulemusel metsast välja toodava metsamaterjali mahuühiku erinevus tihumeetrites, siis vastus on üsna lihtne. Nimelt on väljatuleku all mõeldud müügikõlbulikku ümarmaterjali. 

Tulles tagasi hinnangulise tulu arvestamise juurde, siis järgmisena peaksime teadma männipalgi kokkuostuhindasid. Oleme ümarmaterjali kokkuostuhinnad välja toonud oma kodulehel metsamaterjali hind.

Kui männi saepalgi kokkuostuhind jääb näiteks 70 - 80 euro vahemikku, siis madalama kvaliteediga männi paberipuu hind võiks olla näiteks 50 eurot. Sätime siis enese hinnangutes kiriku keset küla ja lähtume keskmisest hinnast, mis oleks 65 eurot tihumeeter. Nüüd saame välja arvutada 260 tihumeetri männipalgi arvestusliku kokkuostuhinna: 65€ x 260tm = 16 900€.

Lõpetuseks tuleb hinnangulisest metsamaterjali müügist saadavast tulust maha arvestada veel metsa ülestöötamise hind ja metsaveo maksumus. Kasutame näiteks metsa ülestöötamise kuluna 18 €/tm ja arvestame metsaveo hinnaks 10 €/tm. Sellise hinnaga saame oma palgikoormat pea sajakonna kilomeetri raadiuses sõidutada.

Lõplik kalkulatsioon oleks järgmine. Metsa ülestöötamise hind: 260tm x 18€ = 4680 eurot. Metsaveo hind: 260tm x 10€ = 2600 eurot. Kokku 7280 eurot, mille mahaarvutamisel metsamaterjali müügist saadud 16 900 eurost, jääb meile loodetavasti kätte vähemalt 9620 eurot.

Rääkides sellest, et kellele müüa raieõigus, siis päris kindlasti ei tohiks kohe esimese telefonikõne peale tehingusse minna. Kui peatuda korraks helistajate teemal, siis reeglina ei tegele ükski tõsiseltvõetav raiefirma metsaomanikele helistamisega, et neile metsaraie teenust pakkuda.

Seda suuresti põhjusel, et eraisikute kontaktandmeid ei saa kinnisturaamatus ega metsaregistris avalikult näha. See kuidas teatud seltskond isikuandmeid omandab ja kasutab, võib olla kehtiva seadusandlusega vastuolus.

Seetõttu oleks igati tark otsus küsida helistajate hinnapakkumiste kõrvale veel võrreldavaid pakkumisi. Soovitavalt võiks raieõiguse müüja ise internetis ringi vaadata ja koguda konkureerivaid hinnapakkumisi.

Telefoni teel tehtud pakkumised erinevalt isikutelt või firmadelt, kellelt raieõiguse müüja ei ole ise pakkumist küsinud on samuti ohu märk. Tihtilugu võib tegu olla ühe ja sama seltskonnaga, kes peidavad end erinevate ettevõtete nimede taha.

Tõsisemalt saab suhtuda pakkumistesse, mis vastavad raieõiguse müüja poolt tehtud päringule kirjalikult, tema e-posti aadressile. Selliseid hinnapakkumisi saab hilem analüüsida ja parima pakkujaga metsaraie teostamiseks juba isiklikult ühendust võtta. 

Raieõiguse oksjon on üks võimalus, kuidas raieõiguse müügist maksimaalset tulu teenida. Raieõiguse müümine oksjonil vähendab küll riski vahendajate ohvriks langeda, kuid kahjuks tuleb müügitehingu pealt enamikele oksjonikeskkondadele viisakas komisjonitasu loovutada.